Suur ja lai ookean

Siin käib rollimäng. Tehke ka oma ookeaniteema!
----------------------------------

Nigra niutsus kuuldavalt, ta oli oma planguga juba üpris kalda lähedale ulpinud. Hunt urises ähvardavalt ühe kala peale kes tema plangule oli hüppanud ning kargas sellele siis kallale. Kalaga lõpetanud oli ta üleni tolle verega koos ja katsus käppaga vett ning väristas siis ennast. Ta tõmbas käppa veest eemale ja seiras seda kartlikult. Talle kohe ültse ei meeldinud soolane vesi.

Liiv jalutas mööda kallas ning märkas üht hunti plangul.

Nigra urises valjusti kui üks laine tal üle pea lõi ning ta tagurpidi kaldale lõi. Hunt ajas ennast turri nagu kass ja turtsus ühe rohu tutti peale mis tast suurem oli.

P.S olen kutsikas

L jälgis kutsikat, kes temast väiksem oli. Ta naeratas endamisi.

OT:http://jbxtaylorlautner.webs.com/wolf_pup.jpgkeski selline?

OT: Midagi sinna poole Natuke vanem
Hunt kargas vihaselt rohututtule kallale materdas selle maatasa ja märkas siis kuidagi väga oranži kasukagaga kiskjat kelle liigi nimetust ta ei teadnud. Hunt läks uuesti turri ja paljastas ähvardavalt oma piimahambad. Hoolimatta sellest, et ta oli väike, suurte armsate kutsika silmadega jätis ta üpris hirmu äratava mulje kuid siiski vahest ainult selle pärast et oli verine.

Liiva lausus väikesele kutsikalerahulikult: "Rahune pisike." Liiv lamas maha et mitte nii suur välja paista.

"Pisike." turtsus loom pahaselt. Talle kohe ültse ei meeldinud see. Ta oli väike ja ei onanud veel tundeid ning hääletoone tõlgendada ning need sõnad "Rahune pisike" tundusid mõnitavad. Hoolimatta sellest astus ta väga ettevaatlikult kummalisle loomale lähemale nuusutas ta lõhna ja kargas siis umbusklikult eemale.

L pani koonu maha ning jälgis hundikutsikat. "Ära karda mind, " lausus Liiv võimalikult rahuliku häälega. "Mina olen Liivakakene, muide,"

Hunt oli vait ja jälgis teist umbusklikult Ta vist ikka ei mõnita. jõudis kutsikale aeglaselt kohale ja ta astus aeglaselt teisele lähemale "Kes sa oled?" küsis ta suurte ilmadega oranži kasutaks ja valket sabaotsa silmitsedes. Need polnud vist just kõige paremad maskeeringuks.

"Rebane," lausus Liiv rahulikult. "Vulpes vulpes, kui täpsemalt teada tahad," lausus ta siis endiselt rahulikult ning malbelt.

Jer jooksis mööda ookeani äärt.Ta märkas Liivat ja jooksis tema juurde."Hei"Ta märkas hundi kutsikat. "Oi!Kui armas väikseke."Kutsikas oli umbes tema suurune.

"Vulples." kordas kutsikas. Ladina keel oli vähemalt midagi millest ta aru sai. "Mina olen Lupus." ütles ta siis saamata aru, et teine seda juba mõistis. "Veel otsesemalt Lupa." ültes ta läbi kokku presitud kihvade ja hiilis ettevaatlikult rebase selja taha.
Nigra kargas hoobilt mõlemast eemale kui lõvi saabus ja klähvatas vihaselt ning taganes lähima põõsa taha.

"Tule välja tagasi, pole midagi," hõikas L Lupale.

Nigra pilk vihises lõvile "Kass." sisises ta lehteda verjust ja taganes veel natuke niimodi et ainult silmad näha jäid.

"Ausõna tule välja, ma kaitsen sind kui vaja," ütles Liiv, kuigi ta teadis et J on ohutu tegelane.

"Kust tema tuli?"Jer ei julgend teise kutsikaga eriti rääkida kuna too oli natuke suurem kui tema.

"Kust mina tean," lausus L Jerile. Ta jälgis endiselt kutsikat.

"Ma ei vaja kaitset." ütles Nigra haavunult. See käis tõsiselt tema enese uhkuse pihta ja ta tuli põõsast jäädes teistest veid eemale. Hunt jälgis pinksalt teiste igat liigutust ega kavatsenud nii kiiresti kedagi usaldama hakkata.

Jer roomas Liiva selja taha"Kas ta on koguaeg selline?"

"Kust mina tean, alles kohtusime," lausus L Jerile. Liiva kõndis kutsikale lähemale.

"Eeee...Ära mine....Igaksjuhuks"

Nigra tõmbus kohe urisedes eemale. Lupa ema oli ta koopast välja viskanud. Loom ei teadnud enam keda või mida ta usaldada võib.

"Ma ei tee sulle haiget," lausus Liiva kutsikale ning viskas taas pikali maha.