Lihtsalt lagendik

Liiva kõmpis mööda lagendikku. Ta lükkas väikeseid kive käpaga laiali. Ta lõpetas selle ning asus lihtsalt mööda lagendikku jooksma.

Jer noppis poole lagendiku peal lilli ja ümises omaette.

Liiva hüppas õhku kui üks ämblik teda ehmatas.

Jer kuulis potsatust kuid arvas seda mõne oksa tehtut.Ta ei teinud sellest välja ja jätkas lillede korjamist.

Liiva silmas lõvi eemal ning astus ligi ja lausus: "Hei Jer,"

Jer podises läbi lillede midagi mis jäi Liivale arusaamatuks.Ta pillas lilled maha."Hei,jah"

"Sul on vist täna küll pea eriti pilvedes," lausus Liiv muigega.

Jer vaatas Liivale küsivalt otsa."Ei..."

"Ma ei teadnudki et sulle lilled meeldivad," lausus Liiv juba naeru kinni hoides.

J vaatas vihaselt L-i."Mis selles siis halba on?"

"Ah ei midagi," lausus ta keksides ja lilleõisi ringi loopides.

Jer muigas ja korjas siis lilli edasi.Ta nina peale tuli üks liblikas ja ta jäi seda kõõrdis silmi vahtima.

Liiva hüppas ning ehmatas sellega liblika minema. Ta jätkas õite loopimist.

Jer uratas kõvasti ühe sisaliku peale kes teda ehmatand oli.Ta rahunes kui too hirmust minema jooksis.Siis tüdines ta lillede korjamisest.Ta viskas end selili ja vahtis taevasse,lilled endiselt hambus.

Liiva viskas samuti selili, ta oli leidnud mõned äraõitsenud võililled, mille seemned ta Jerile näkku puhus.

Jer aevastas korra ja tõusis siis püsti ja jooksis .natuke ringi