Nigra paiskus auto aknast tagurpidi välja otse mingisse majja. Aknat suleti kohe tema järel ja hunt avastas äkki, et on vangis. Ta hüppas lauale ja surus nina vastu klaasi. Nägi veel vilksamisi autot mis kuskil eemal avarii tegi. "Krants!" röögatas hääl hundi selja taga ja pani ta võppatama. "Kuidas see...siia sisse sai?" nõudis naise hääl vihaselt nii, et terve maja kajas. "Kallis." ütles teine hääl. Märksa rahulikum mehe oma. Nigra jõllitas neid umbusklikult. Mees sosistas naisele midagi kõrva ja järgmisel hetkel oli hundil tunne nagu pigistataks tast kõik välja. Loomakese silmad oli peast välja tungmimas ja üks hääl kilkas talle kõrva. "Võin ma ta endale jätta???" sellele jätkas naise karjumine ja mehe hääl mis püüdis rahustada. Ootamatult haugatas kutsikas valjust ja kogu maja jäi vaikseks.
1 Nädal hiljem
Nigra niutsus pööraselt kui peretütar teda vanni litsuda püüdis. Nüüdseks oli ta saanud nimeks juba "tupsu". Lõpuks jäi kutsikas alla ja ta nügiti roosa seebiga üle. Sellele järgnes föönitamine ja fööni-foobja. Natukese ajapärast nägi Lupa välja rohkem nagu mingi karva pall ja asus oma kasukat kohendama. See lõhnas nüüd vastikult magusa maasikaseebi järgi ja maitses nagu sool. Lõpuks kasuka korda saanud jõudis tüdruk tagasi tuppa ja sidus talle jubeda roosalehvi kaela. Natukese ajapärast hakkas pimetamaks minema ja rõdul kus loom nüüd päikese käes põõnas hakkas jahedamaks minema. Kutsika kõht korises ja talle toodi süüa. Mingid jubedad punased, pruunid ja rohelised krõbinad. Hunt jõllitas neid mõnda aega uskumatult. Sinna valati veel peale piima...
5 Nädalat hiljem
Hunt oli juba suuremaks kasvanud. Suutis lehvi maha võtta. Käristas igavusest kaisukaid ja raamatuid. Ei saanud aru mis taga selle eest riieldi ja magas üks öö rõdul. Loom hüppas rõdult alla ja sööstis pimetatele linna tänavatele kus ta esimese ette juhtuvas loigus kümbles ning siis toitu otsima suundus. Leidnud prügikastidest veid söögipoolist mis ka süüa kõlbas suundus ta edasi ning sattus peagi kokku koertekarjaga. "Väikseke on hilja väljas." irvitas üks ja Nig läks turri. "Oi kas pole mängu tuju." irvitas kaukaaslane ja natukese ajapärast pages hunt kaotajana minema.
17 Nädalat hiljem
Pidev peksa saamine koerte käest ja linna tänavatel süüa otsimine oli kutsikat tundmatuseni muutnud. Ta oli pagenud juba mitme varjupaiga eest.
Üks õhtu kondas ta jälle restorani taga oleva prügikasti juurde toitu otsima. Leidis paar kärsand pitsat ja ka tooremat liha. Huntid seljatagant kostis jälle urin nagu ikka kui keegi talle peales sattus. Loom pööras ennast valvsalt ingi. Mägates kukaaslast kagas ta loomale ilma halastuseta kallale...
Lõpuks koertest jagu saanud lomberdas hunt kolma käppa peal eemale. Lõpuks jõudis ta linnast välja m etsa. Rohkem polnud vaja. Käpp jooksi verd kuid see peatus kiiresti isegi koon ei olnud enam nii valus kuigi sinna jäi arm...
Paari kuu pärast...
Nigra oli just lõppetanud söömie ja otsustas linnast veel kaugemale minna, et vältida jahmehi kuigi talle meeldis ende kiusamine. Hunt kõmpis mööda metsa ja jõudis järveni kus ta tihti ujumas käis. Imetles natuke oma peegel pilti. Koheva, mustakasukaga aga talle ei meeldinud punane jutt koonul. Loom jõi natue ja asus siis edasi minema. Ta otsis kedagi kuid ei mõistnud keda. Emahunt kõmpis järgmisesse metsa mis oli eelmisest palju kaugemal. Seal oli võõra lõhn. Hunt teadis, et see on teiste ala kuid läks sellest hoolimatta sinna...
